Heelia Sillamaa: “Noorte naiste suurimad tervisemured on ärevus ja stress.”


Ma arvan, et kokkuvõtlikult võib minu kohta öelda meelelahutaja. Nii klišeelikult kui see ka ei kõlaks, armastan ma seda tunnet, kui näen, et olen kellegi päeva rõõmsamaks teinud ja aidanud neil kasvõi paariks sekundiks argimured unustada. Olen endale tänaseks leidnud ka unistuste ameti – töötan Kanal 2-s nii saatejuhi, toimetaja kui reporterina.

Argielus ma nii-öelda ekraani Heeliast palju ei erine – mulle meeldib oma mõtteid ja tähelepanekuid teistega jagada ning aeg-ajalt inimesi oma aususega šokeerida.

Proovin kiire elutempo kõrval alles hoida enda lugemisharjumust. Kui kunagi olin suur ilukirjanduse fänn, siis nüüd meeldib mulle lugeda kõikvõimalikke inspireerivaid kogemuspõhiseid raamatuid. Pingutan selle nimel, et kõigest targast loetust jääks midagi külge ka. Näiteks ei räägi ma enam ammu inimeste selja taga asju, mida ma ei julgeks neile näkku öelda.

Minu suurim harjumus ja hobi on kindlasti jooksmine – see aitab mul pea selgena hoida ja stressi maandada. Kui ma oma igapäevast jooksuringi tehtud ei saa, muutun närviliseks. See on tund aega päevast, mis kuulub ainult mulle – telefoni mul kaasas pole ehk keegi mind kätte ei saa ja ükski teavitus mu tähelepanu ei püüa.

Julgen tunnistada sedagi, et mu hobi on nii teleri kui Netflixi vaatamine. Tänapäeva standardite kohaselt on see küll igati mõttetu ja vananenud hobi, kuid mina selle pärast süümekaid ei tunne. Ka kõige halvemast filmist või sarjast on midagi õppida.

Kuidas hoiad enda tervist kiire elutempo kõrval?

Tunnistan ausalt, et tervise hoidmine on ja jääb üheks suurimaks väljakutseks mu elus. Mu elutempo on kaootiline – vahel algab võttepäev kell 5 hommikul ja lõpeb kell 1 öösel. Vahel tuleb terve öö montaažis istuda. Siis on tankla burksidest ja jäätistest pea võimatu hoiduda.

Teinekord läheb söömine jälle üldse meelest ära. Siis ongi oluline end sellest mitte heidutada lasta – me kõik oleme inimesed ja üks burger ei riku su elu. Nii-öelda tavapäevadel toitun ma aga üpris tervislikult, teen tööle oma söögi kaasa ja hommikul söömata kodust välja ei lähe.

Liha, gluteeni ja piimatooteid proovin vältida ning pigem maksan rohkem, et mahetoodangut tarbida. Kuna olen üks neist inimestest, kes läheb väga kergelt paksuks, olen juba lapsepõlvest saati pidanud oma toitumist väga terase pilguga jälgima.

Nii on jäänud mul sisse harjumus endale šokolaadi ja koogikesi mitte osta. Kunagi kadestasin üle kõige inimesi, kes saavad kõike süüa, aga juurde ei võta. Nii imelikult kui see ka ei kõlaks, on mul nüüd hea meel, et kaalu säilitamine sunnib mind tervislikult toituma, sest parem toit teeb palju paremaks ka üldise enesetunde.

Samuti kehtib ka minu puhul kõige paremini reegel – sea endale eesmärke. Näiteks olen viimase poole aastaga läbinud Saksamaal Deutschland Klassikeri raames 50 km suusamaratoni, 300 km rattamaratoni ja 3,2 km ujumismaratoni.

Kui varem leidsin trennist viilimiseks ikka põhjusi, siis see võistlus on mulle korralikult distsipliini õpetanud. Teadmine, et juba kuu aja pärast tuleb ühe päevaga ratta seljas 300 km sõita, ajab trenni ka siis, kui üldse ei viitsi.

Samuti olen ma enda jaoks kaotanud nii-öelda kellaajalised piirangud. Minu graafiku puhul oleks võimatu käia iga päev täpselt kell seitse jõusaalis. Küll aga on igati okei ajada end kasvõi õhtul kell pool kaksteist välja, et pool tunnikest joosta.

Millised on suurimad rõõmud ja mured sinu töö puhul?

Suurimad rõõmud on minu töö puhul kindlasti seotud nii kolleegide kui vaatajate reaktsioonidega. Teleinimesed on minu meelest kõik super armsad, toredad ja avatud ehk sellises seltskonnas on ülimalt meeldiv töötada.

Kuna tele on tiimitöö ja vaeva nähakse ühise eesmärgi nimel, on ühtekuuluvustunne meie töös tugev. Minu kolleegid on mulle justkui teise pere eest – meil saab alati nalja ja tööle ei lähe ma kunagi mõttega “ei viitsi” või “ei taha.”

Olen üks õnnelikest, kelle töö ongi tema hobi. Ja no muidugi annab nii palju motivatsiooni ja energiat see, kui võõrad inimesed kirjutavad, et neile meeldis see, mida nad nägid.

Ma austan üle kõige inimesi, kes julgevad ja tahavad mulle tagasisidet anda. Muidugi on minu tööl ka omad miinused – teletöö sisse on nii kerge ära kaduda. Põhikohaga töötan ma “Õhtu!” saates. Selle kõrvalt teen nüüd ka oma saadet “Päriselu lood.”

Nii avastasingi end eelmisel aastal näiteks olukorrast, kus töötasin pikalt nädala sees vähemalt 10 tundi ja nädalavahetusel tegin umbes 16-tunnised võttepäevad veel otsa. Põhimõtteliselt elasin tööl ja oli tunne, nagu hingamiseks ei oleks ka aega.

Sinna juurde veel närvipinge – kas ma suudan kõike hästi teha ja tõestada, et olen väärt kõiki neid võimalusi, mis tööandja mulle on andnud. Siis andis küll korraks tervis järele ja stress kasvas üle pea. Õnneks suutsin sellest välja tulla ja nüüd oskan aega juba paremini planeerida ja vähem stressata selle pärast, kas ja mis kellelegi meeldib – läheb nii, nagu minema peab!

Aga seda julgen ma küll öelda, et kui mõni noor inimene vaatab ja mõtleb, et küll see teletöö oleks lahe, tahaks ka, siis arvestagu kohe sellega, et see töö võtab sinust kõik. Sõprade ja vanemate sünnipäevad võib heaga ära unustada – vähemalt karjääri alguses.

Ekraanil naeratamine on kõige lihtsam osa tööst – kõik see, mis jääb kaadri taha, on aga heas mõttes hullumaja. Päeva lõpuks on see kõik aga seda väärt, sest ma tõesti armastan seda, mida teen.

Milline näeb välja sinu tavaline päev? Kas sul on ka harjumusi, mida kindlalt jälgid?

Küsimusele, milline näeb välja minu päev, on mul keeruline vastata, sest päevad erinevad nii kardinaalselt ja kunagi ei tea, mida tuleb mingil päeval teha. Näiteks hetkel on mul saate jaoks käsil eksperiment 5 AM ehk ärkan igal hommikul kella viiest.

Eelmisel hooajal tegin eksperimendi, kus ma näiteks ei söönud viis päeva järjest jne. Igapäevased harjumused ongi mul jooksmine, samuti mediteerimine, aga tunnistan, et kui sisse magan, siis kipun seda ikka unustama.

Millised terviseprobleemid sind kimbutavad, millele oled otsinud lahendust?

Ma ei ole saladust teinud sellest, et viimased aasta aega olen kimpus olnud oma näonahaga. Võtan oma tööd vahel natuke liiga tõsiselt, mõtlen tihtipeale üle, magan vähe ja vaevlen ärevuse käes. Usun, et sellest on tulnud ka näonaha probleemid.

Kui keha on stressis, siis kusagilt peab see lõpuks ju välja lööma. Minu enesekindlusele andis see korraliku löögi, sest isegi teismeeas oli mind õnnistatud kõige perfektsema näonahaga ja meiki ei kandnud ma pea kunagi.

Tegin nalja nende tüdrukute üle, kes ei julgenud minna ilma meigita isegi prügi välja viima. Nüüd on täiesti reaalne olukord, et vaatan end peeglist ja tahaks nutta. See on mulle kindlasti üks vajalik õppetund selle kohta, kuidas teiste ebakindluste üle ei tohi kunagi nalja teha.

Sina ei ole nemad ega tea, mida nad läbi elavad. Kui saaks, läheks ja lööks seda 16-aastast Heeliat, kes julges oma perfektse näonahaga teisi maha teha. Proovin vähemalt praegu õigemini käituda ja olen enda aknest lisanud pilte nii sotsiaalmeediasse kui lasknud lehes oma meigita pildid avaldada.

See ei ole olnud kerge, aga loodan, et keegi saab sellest natukesegi toetust, mida vajab. Samuti olen aru saanud, et korralik uni, trenn ja toitumine aitab kõigi murede vastu – nii lähevad paremaks nii näonahk kui üleüldine olek.

Proovin ka nüüd “You are beautiful” kakaomaitselist iluboosti kollageeni ja inuliiniga. Olen tuttavatelt selle kohta palju head kuulnud ja loodetavasti teeb see ka minu näonahaga imet!

Mis on sinu hinnangul noorte naiste kõige suuremad terviseprobleemid? Millest on need tingitud?

Ma arvan, et noorte naiste suurimad tervisemured on ikkagi ärevus ja stress. See on õudne, kuidas inimesed end piitsutavad, sest standarditega on raske sammu pidada. Vaatad Instagramist, kuidas sõbrannal on unistuste töö, maja ja mees ning lisaks kõigele näeb ta alati välja nagu elukutseline modell. Sellest tekib tunne, et sina ise ei ole piisav.

Ma saan sellest nii hästi aru, sest vaatamata sellele, et olen tänu tööle väga hästi kriitikat taluma õppinud, on mul endiselt komme end maha teha. See, kui keegi ütleb mulle, et ma olen kole, ei tee mulle haiget. Mulle teeb haiget see, kui mul on olnud ülihalb päev ja ma ütlen iseendale, et olen kole ja saamatu.

See, kui sul pole iseenda vastu vähimatki kaastunnet, tekitab sinus järk-järgult nii suure stressi, et lõpuks ütlebki tervis üles. Endasse tuleb hästi suhtuda ja seda õpitakse terve elu.

Heelia soovitused teistele naistele, kuidas hoida sügisel enda ilu ja tervist

Minu kõige suurem soovitus on veeta iga päev vähemalt pool tundi õues ja seda ilma telefonita. Aeg ainult iseendale on nii oluline ja aitab pea selgena hoida. Samuti aitab vihma või miinuskraade trotsides väljas viibimine immuunsust tugevdada.

Ma ei jää pea kunagi haigeks ja olen kindel, et see on tänu sellele, et ajan end ka talvel lumetormiga õue jooksma või suusatama. Muidugi soovitan ma tervislikult toituda ja trenni teha.

Sealjuures tasub alati meeles hoida seda tunnet, mis tekib siis, kui oled trenni lõpetanud või suutnud terve päeva tervislikult toituda. See tunne on see, mis ei lase motivatsioonil langeda.

Kindlasti tuleb leida aega ka lähedaste jaoks – seda eriti sügisel, kui kõik hakkab masendavalt halliks muutuma. Õnnelik inimene on kõige ilusam ja tervem ehk laske oma lähedastel end ravida ja hoida! Ilusa ja tervena hoiab ka see, kui ilu mitte liialt üle tähtsustada.

-20%
(5 arvustust)
51.80 41.40
-10%
(18 arvustust)
47.80 43.00
(6 arvustust)
23.90