Treeneriks sundinud Katrena Tenno joob Healthy Weight smuutisid

Katrena Tenno: “Usun, et sündisin selleks, et saada treeneriks”


Katrena Tenno nime teavad ilmselt paljud trennifännid. Aastate jooksul on ta südametesse pugenud oma särava, energilise karismaga ning erilise võimega motiveerida teisi trennis. Hetkel annab Katrena MyFitnessi spordiklubis mitmeid Les Millis rühmatreeninguid. Katrena annab erinevaid tunde nagu StudioX, TRX, NTC ja erinevaid lihastreeninguid. Tema eesmärgiks on viia inimesi nende parima versiooni juurde iseendast.

Ühel teisipäeva hommikul istusime Katrenaga kesklinna kohvikusse maha ja juttu tuli pea kõigest – elust, tervislikust toitumisest, mägede vallutamisest, inimestest ja muidugi ka trennist. Äsja kõht-selg-tuhara trennist tulnud Katrena oli täis särtsu ja jagas meiega oma lugu.

Alustades algusest…

Kui Katrena veel väike oli tahtis ta saada hoopiski lauljaks. Ta fännas tulihingeliselt Inest ja laulis kooliansamblis. Sport aga röövis ta hinge ning juba gümnaasiumis ta teadis, et tahab saada treeneriks. Ütles kohe kõigile, et tema läheb kehakultuuri õppima ja nii oligi.

Katrena on selle üle õnnelik: “Mul oli sellessuhtes lihtne, ma teadsin kohe kelleks ma saada tahan ja ütlesin ka sõpradele, et ma nüüd lähen kehakultuuri õppima. Mõeldud, tehtud. Ainult edasi oli otsustada raske, mis suunda valida. Noorena harrastasin mõlemat: nii kergejõustikku kui ka korvpalli ja mõlemad meeldisid.”

Kui bakalaureuse kraad taskus oli otsustas Katrena Austraaliasse kolida ja sealset elu kogeda. Eestisse naastes tegi ta ära magistri ja hakkas CitySpas tööle administraatorina. Sealt algas ka trennide andmine. Esimene trenn oli kõht-selg-tuhar ja seda mäletab Katrena hästi.

“Mulle kohe tõesti meeldis seal laval inimeste ees olla ja neid juhendada.” Edasi viis tee teda Liis Arula juurde “Trennielamuse” klubisse Peetrisse, kus ta andis tunde kohalikele koduperenaistele. Ühel hetkel hullutas ta inimesi korraga neljas klubis ning poolteist aastat tagasi võttis ta vastu otsuse pühendada ennast ainult kesklinna Myfitnessi klubidesse.

Katrena usub, et ta sündiski selleks, et treeneriks saada. “See on minu jaoks kuskilt kõrgemate jõudude poolt antud kutsumus. Inimene on õnnelik kui ta saab teha seda mida ta tahab.”

Mis inspireerib Sind kõige enam?

Mulle meeldib õudsalt inimestega suhelda. Myfitness on Eesti suurim spordiklubide kett ja seal käib päevas sadu inimesi. Tänu sellele ma kohtan päevas nii palju ägedaid kliente. Läbi aja ma näen kuidas ühed ja samad näod jäjepidevalt käivad ja muutuvad  – tugevamaks, energilisemaks, õnnelikumaks. See inspireeribki mind.

“Minu trenn võib olla osade päevas ainuke tipphetk ning mul on rõõm selles osaline olla. Peale trenni on keha endofriine täis, näod on naerul ja see on nii kihvt. Ma muudan kellegi päeva paremaks ja mis saaks olla parem?!”

Millised inimesed tulevad tavaliselt Katrena trenni?

“Igal treeneril kujuneb üks hetk välja oma grupp inimesi, kes tema juures käivad. Ma ei saa kõigile meeldida ja see on täiesti okei. Igaüks leiab omale lemmiku – see on umbes sama, et sulle meeldib shokolaadijäätis, aga mulle hoopis vanilje. Täiesti maitse küsimus. Minu juures käivad püsivalt inimesed, kellele meeldib intensiivne trenn ja on natukene hullukesed” kihistab Katrena rääkides.

“Selles mõttes lihtsalt, et nad annavad endast alati maksimumi, mis sellel päeval võimalik on. Kusjuures, meil on tekkinud oma kommuun, kellega me suhtleme igapäevaselt. Lisaks trennile teeme ka muid lahedaid asju – käime lõunal, sünnipäevadel, reisil ja isegi teatris! Kui tavaliselt öeldakse, et treener motiveerib teisi siis ma ütleks, et minu trenniskäijad motiveerivad mind veel rohkem.”

Milline on Katrena päevarutiin?

“Mulle meeldib rutiin – rutiin on hea asi. Mul on kohe hea olla kui plaanid on paigas. Minu päevad algavad igapäev hiljemalt kell 6.10, esmaspäevast reedeni. Kui kell juba üle 6.10 läheb siis on SOS ja ma ei jõua kuhugi. Kaks aastat tagasi ma oleks naernud südamest kui keegi oleks öelnud mulle, et ma hakkan hommikuti nii vara ärkama.” imestab Katrena.

“Päev on jagunenud mul: hommikutrennid, lõunatrennid ja õhtutrennid. Päevas on 4-8 trenni ja ega ma muud ei jõuagi teha. Kevadel/suvel võib kohata mind ka jooksmas. Vahepausidel saan tegeleda ka muude asjadega – küll aga minu päevad pooletunniste tsüklite järgi planeeritud ja ma väga jälgin kuhu oma aega investeerin.  


Ma olen natuke kärsitu, ma pean koguaeg liikuma – kontoritöö peal ma ennast ette ei kujutaks hetkel. Paljud imestavad, et kuidas ma jõuan. Ma arvan, et treenerina pean ennast hoidma ja enda tervisele rohkem tähelepanu pöörama – seega ma usun, et oskan ennast hästi hoida ja tänu sellele ka jõuan! Näiteks trenne andes ei tee ma liiga raskete raskustega kaasa.”

Kuidas planeerid enda aega sellise tiheda graafiku kõrvalt?

Siin võtab Katrena kotist armsa väikese päeviku välja.

“Ma olen selline old-school tüdruk ja ma pean päevikut. Mulle meeldib sinna asju üles kirjutada ja siis hiljem üle lugeda. Telefonis on mul aga kõik teavitused väljalülitatud, sest need ajavad segadusse ja tekitavad seisakuid. Nii kui ma teavitust näen läheb mu mõte mujale. Üldse hoian ma telefonis asju lihtsana, mul on ainult kõige elementaarsemad aplikatsioonid. Kui ma leian, et nüüd on õige aeg vaadata sotsiaalmeediat ja vastata kirjadele siis teen seda. Kohe palju mõnusam on, mul on kontroll oma aja üle.”

Minu ideaalne päev…

on laupäev või pühapäev. Kui ma saan kauem magada ja siis ma proovin magada kella kümneni.” muigab Katrena. “Siis on juba söök valmis, kohvi joodud ning ma tsillin niisama, loen, saan sõpradega kokku, käin kinos – teen kõiki tegevusi, mida armastan teha. Ma usun, et puhkamine on äärmiselt olulise tähtsusega. Seda kiputakse tihti unustama – me keha on loodud sellisel viisil, et ta peab ennast laadima. Aju vajab vahepeal niisama kulgemist, et ta jõuaks taastuda ja täisvõimsusel töötada.”

Rääkides töötamisest, milline on su toitumine, et hoida ennast energilisena ja töös? Kas valmistad toite ka ette?

“Ma ei tee meal-prepi, sest ma ei näe selleks vajadust. Mõnikord võtan karbiga kaasa puuvilju, näiteks pomelot ja pähklid on mul ka alati kotis olemas. Isegi kui ettevalmistamine hoiaks raha kokku siis mulle meeldib sotsiaalne elu ja käia väljas söömas.” mõtiskleb Katrena.

“Ma võin endale natuke rohkem asju lubada, sest ma olen terve päeva jooksul väga aktiivne. Tuleb aga kindlasti silmas pidada, mis on sinu eesmärk. Minu eesmärk pole minna fitnesslavadele, vaid tahan ennast hästi tunda ja seetõttu ma ei piira ennast.Küll aga jah, minu menüü on tervislik – ma isegi ei mäleta millal viimati ise küpsiseid või muud jama poest ostsin. Mulle näiteks hullult meeldib Nopri shokolaadi kohupiimakreem, seda pean ma küll iga hommik saama. Muidu olen kohe päris kurb.”

“Hommikul trenni jalutades söön ma tee peal banaani või joon ühe hea smuuti. Peale hommikusi trenne lähen alati Kohvipausi sööma, siis ma võtan endale sealt suure pudru ja 9-minutilise keedumuna, see on mu lemmik! Toorest muna ma ei salli.” raputab Katrena pead.

“Siis naudin ka tassikest kohvi ja valmistan ette ennast järgmisteks trennideks. Peale lõunaseid tunde sean ma sammud uuesti Kohvipausi ja siis ma võtan tuunikalasalati. Ma ei tee siin praegu Kohvipausile reklaami, aga see on tõesti mu lemmik koht. Ma ei raiska aega vahepeal kojumineku peale, vaid puhkan. Õhtul ootab mind kodus alati soe toit.”

Katrena lemmik hommikusmuuti retsept:


Kas sinu menüüs eksisteerib ka patutoite? Kas piirad ennast millegagi?

“Ma ei piira ennast. Ütleme nii, et treenerina kulutan ma ohtralt kaloreid – ma pean need ka tagasi saama. Seetõttu võin ka lubada endale üht või teist. Ma olen julm magusasõber, aga see kuu olen hoidnud ennast päris hästi. Toite ma ei lahterdaks pattudeks. Tegelikult on nii lihtne jälgida, et kõik mahuks kaloriaazi ja makrodesse.”

Rääkides enesehäälestamisest..

“Ma tunnen, et minus on mitu erinevat inimest: Üks on see Katerna kui ma trenni annan, teine Katrena tuleb välja kui ma sõpradega olen ja kolmandat ma ise ka alles avastan – see on üldse omaette isiksus. Võti on igas olukorras kohaneda ja ümberkehastuda. Näiteks kui ma mõnikord olen väsinud siis nii kui ma trennilavale astun tuleb minust välja trenni-Katrena ja kõik muutub. Hiljem ei tule meeldegi, et ma väsinud olin.”

Kas sead eesmärke endale ja kus sa näed ennast viie aasta pärast?

Katrena mõtleb hetkeks aknast välja vaadeldes: “Nende eesmärkidega on selline naljakas lugu – need tulevad ise sinu juurde. Ma ei ole kunagi kirjutanud üles kuhu ma tahan jõuda või mis on minu järgmine eesmärk. Et “Oh nüüd ma hakkan 10 trenni päevas andma või järgmine aasta teenin X-summa..”

“Kui tuleb mingi uus väljakutse, siis ma kohandan enda plaane vastavalt sellele. Kõik, mis tulema peab, tuleb minuni. See hoiabki elu põneva ja värskena.

Küll aga oskan ma nii palju hetkel öelda, et ma näen ennast viie aasta pärast ikka Eestis elamas. Mulle meeldib siin. Ma tunnen ennast turvaliselt ja õnnelikuna oma inimeste seas. Hetkel ma ei kujuta, et elaksin välismaal ja siis tuleksin tagasi Eestisse ja peaksin uuesti ennast üles hakkama ehitama.

Eks üks etapp elus ma tahaksin ikka oma asja teha- mulle meeldib ka üritusi korralda. Tegutsemine tiimis ja organiseerimine – see on lahe, aga eks paistab kuhu tee mind kaugemas tulevikus viib. Tark mõtleb alati ette, aga mulle meeldib praegu tunne, et mul jääb 24 tunnist väheks ja päevad on sisustatud mu lemmiktegevustega.”

Eelmisel aastal jõudis Katrena ronida Euroopa kõrgemail mäel Mont Blancil (4810m) Kuidas meenutad seda tagantjärele? Mis hetk sellisest kogemusest kõige meeldejäävaim on?

“Ma mäletan kui läksin ema juurde ja ütlesin talle, et ma nüüd kandideerin Sportlandi kampaanial: “Tahan tippu”. Ta pidas mind päris napakaks aga ütlesin emale, et kui osalen siis lähen ainult võidu peale välja.

Kui sa mingit asja väga tahad siis see ka juhtub. Võiduks oli vaja teiste hääli ja ma käisin too aeg ükshetk iseendale juba närvidele, et ma palusin teistel hääletada. Facebook pani mulle isegi blokeeringu peale, sest ma kirjutasin liiga paljudele. Aga võitsime! Praegu võin ma öelda, et  see üks kõige põnevamaid seikluseid minu elus. Seda on väga raske seletada.. Mõtle millelegi, mis sulle väga-väga meeldib- seda on raske ainult sõnadega edasi anda.”

“Ma tegelikult kardan kõrgust, aga kui ma juba seal olin siis polnud teed tagasi. Meist tehti ka videosid ning praegu järgi vaadates on need nagu pulmavideod, mis on täis kõige ehedamaid mälestusi.”

View this post on Instagram

#themontblancproject

A post shared by Katrena Tenno (@katrenat) on

Tipp jäi vallutamata..

“Me ei jõudnud jah ilma pärast tippu ainult..” Katrena sellest ei lase ennast heidutada: “Aga tead tegelikult olen selle üle isegi õnnelik. Nüüd mul on alles veel mida püüda. Case is not closed yet.”

“Minu soovitus teistele: mägede vallutamine on kohati nagu kõndimine elu ja surma piiril. Ma ei räägi statistikast siin nüüd, aga võimalus on suur, et midagi võib juhtuda. Ma ei teeks kunagi ilma giidita seda, ma usaldasin meie giidi Kunnarit 100%. Ilma temata poleks turvalisus nii suur olnud. Valige endale usaldusväärne giid.”

Meeldejäävaim hetk:

“Kõige meeldejäävaim hetk sellest oli Via Ferratale jõudmine. Seal olles poetasin ikka paar pisarat, kas ma teen ära selle. Teine hetk oli kui me ööbisime mägede vahel telkides. Kui ma telgist välja vaatasin, siis nägin kuidas taevas vahetab värve ja inimesed pealampidega ronivad nagu väikesed täpid mäest üles – see ei olnud lihtsalt reaalne! Ma ei ole selliseid tundeid varem tundnud. See oli hingematvalt äge.”

Kas tahaksid midagi veel proovida?

“Kindlasti. Kui ma siin vastaksin veel noorena olles, et ma ei tahaks midagi proovida siis võiks mind juba maha kanda. Mitte kunagi ei tasu lõpetada avastamist ja uudishimu elu vastu. Ma naudin teadmatust. Kui me kõike ette teaks oleks ju maru igav!

Ma ei oska siin öelda konkreetset asja, mida ma tahaksin proovida. Ma lihtsalt tean, et neid asju tuleb veel palju. Näiteks, ma ei mõelnud eelmine aasta, et tahaks Tartu suusamaratonil osaleda, aga jälle – see tuli minuni ise ning ma haarasin kohe võimalusest kinni. Siin ma nüüd olen!”

Katrena huumorisoont on alatihti kiidetud

Vahepeal mõtlen, et mu pere on minust täiesti erinev – teised on rahulikud ja mina olen üks segane. Alati peab keegi teistmoodi olema – muidu on ju kõik üks ja sama!
Ma tihti mõtlen kuidas ma meie peresse üldse ära eksisin. Tegelikult praegu mõeldes siis olen suurima tõenäosusega isasse, ka temal oli omamoodi huumorisoon, ilmselt sealt see ka tuleb. Huumorit peab saama, see teeb elu lõbusaks.”

Millist trenni tahaksid veel proovida?

“Vehkelmist! Vot selle teen ma küll kunagi ära kui võimalus on, see tundub nii hull. Samuti kiiruisutamist võiks proovida. Ma arvan, et ei ole hea jääda ühe treeningustiilile truuks, vaid arendada ennast mitmekülgselt – käi jooksmas, ujumas, jõusaalis, HIIT-treeningus, tantsimas. Sead võimsam su keha on.  “

Katrena lemmik quote:

“Ära kogu asju, vaid elamusi. Ega me keegi kunagi hauas ei loe oma münte, vaid võtame sinna kaasa kogemused ja emotsioonid mida omavahel vahetasime.” mõtiskleb ta.