Mis on supertoidud

Toitumisnõustaja: “Mis on supertoidud ja miks neid süüa?”


Igapäevaselt valu või väsimust tunda ei ole loomulik – energiataseme langus ning tihe haigestumine on tingitud esmajoones menüüvalikutest, mis ei sisalda piisaval hulgal olulisi toitained. Siin saab appi tulla supertoit. Mis peitub üha enam tähelepanu köitva mõiste taga? Miks meil supertoitu vaja on ja kuidas seda tarvitada?

Kui tihti räägitakse, et kiire elutempo on toonud kaasa kehvad toitumisharjumused, siis valikud langetame eeskätt ikkagi ise, olgu nii kiire kui tahes. Energia tasemest organismis sõltub otseselt see, kuidas mõtleme, kas jaksame liigutada, tunneme huvi eneseteostuse vastu või kuidas meie tervis vastu peab. Siin tulebki mängu toitumine – söögist võiks mõelda kui kütusest, mis paneb mootori korralikult tööle, kui see on kvaliteetne.

Enamik inimesi ei toitu tasakaalustatult mitte seetõttu, et tervislik toit oleks kättesaamatu, pigem on küsimus harjumustes ja teadlikkuses. Pitsa tellimine võtab sama kaua aega kui smuuti valmistamine – esimesele supertoitu lisada ei õnnestu, teisele aga küll. Võrdlus võib paista esmapilgul meelevaldne, kuid kui pitsast saame parimal juhul valgurikast liha, siis supertoiduga rikastatud smuutist suudab organism omistada nii valgu, tervislikud rasvad kui ka mineraalained ja vitamiinid.

Tehistoit versus looduslik

Mõiste supertoit esimene osa «super» ütleb palju – supertoit sisaldab väga suures koguses paljusid erinevaid toitaineid. Näiteks on ühes marjas või kaunas koos suur hulk kehale vajalikke vitamiine, mineraale, antioksüdante, valku, kiudaineid ja rasvu. Teisisõnu, super kooslus otse loodusest, mida inimorganismil tervena püsimiseks on vaja.

Samas, kõik looduslik ei võrdu supertoiduga, loodus on mõnel juhul olnud heldem kui teisel. Võrreldes niinimetatud tavatoitu supertoiduga, saame sellised näited – spirulina, mis on paljudele tuntud erinevatest detox-toidulisanditest, sisaldab 26 korda rohkem kaltsiumit kui piim. Camu-camu mari sisaldab 40 korda rohkem C-vitamiini kui apelsin. Chia seemned sisaldavad 8 korda rohkem oomega-3-rasvhappeid kui lõhe.

Mageensiumirikas toorkakao

Supertoit on toit, millel on tähelepanuväärne võime parandada meie tervisele vajalike vitamiinide, antioksüdantide, mineraalide ja teiste oluliste toitainete puudujääke.

Niisiis on supertoit abistav toidulisand, et toitainete vaeguse tekkimist vältida. Selle lisamine oma igapäevamenüüsse toob kaasa elukvaliteedi paranemise, tänu millele oleme omakorda energilisemad, tervemad ja õnnelikumad.

Muide, määratledes supertoitu toidulisandina, läheb mõte automaatselt apteegist leitavatele vitamiinidele ja kerkib õigustatud küsimus, miks eelistada supertoitu apteegitoodetele? Kiire vastus on, et looduslikul kujul omastab organism alati toitaineid paremini. Lisaks aga sisaldavad paljud apteegitooted sünteetilisi magustajaid, maitseparandajaid ja säilitusaineid, mis pikemas perspektiivis võivad olla inimorganismile kahjulikud. Eelista looduslikku mahetoodangut ja lisa supertoitu smuutidesse kas kodus või küsi julgelt kohvikuski, kas neil on võimalus smuutit sel moel täiendada. Kui eelistad siiski vitamiinipurki, eelista looduslikult puhaste toidulisandite edasimüüjate pakutavaid tooteid.

Kogu pere tervise eest

Supertoit sobib lisandina reeglina kogu perele. Kui mõni smuutisegu lastele ei sobi, kuna sisaldab näiteks kofeiini, on see info reeglina etiketile või müüja kodulehele vastavalt märgitud.

Toote etiketti tasub jälgida ka muul juhul – et supertoite on erineva koostisega, siis on ka nende mõju ja eesmärk erinevad. Näiteks väsimustunde korral täienda smuutit energiataset tõstva supertoiduseguga, seedimismurede korral ja ka rauavaeguse puhul saad tuge detox-segudest, mis sisaldab suurel hulgal rauda ning kiirendab ühtlasi ainevahetust. Kui oled spordiharrastaja, tasub mõelda täiendava hulga valgu peale ning lisada smuutile taimsel valgul põhinevat proteiinisegu. Eestis müüdavad tooted on läbinud range terviseameti kontrolli, mistõttu eelista pigem Eesti oma jae- või e-poodidest saadavat.

Boost Yourselfi toitumisnõustaja Marit Berendson, Postimees