Murrame lahti 4 müüti taimsete valkude kohta – Smuutid.ee

Murrame lahti 4 müüti taimsete valkude kohta

Taimsed valguallikad

Valgud peavad kuuluma meie toidumenüüsse, kuna nad on üks osa täisväärtuslikust ja tervislikust toitumisest. Kuid sageli kaheldakse taimse toidu valgusisalduses, seetõttu otsustasime teieni tuua kõige levinumad müüdid just taimsete valkude kohta.

Valgud moodustavad umbes 15–20% inimese kehamassist, mis teeb 70 kg kaaluva inimese puhul ligikaudu 12 kg. Valkude põhiülesanne on organismi kasvamise, ehituse ja arengu tagamine. Taimset päritolu valku peetakse väga tervislikuks, kuna algselt pärinevad kõik valgud just taimedest. Oluline on meeles pidada seda, et taimset päritolu valku on organismil oluliselt kergem seedida kui näiteks loomset ja lisaks sisaldab see suurel hulgal erinevaid vitamiine, mineraale ning kiudaineid.

1. Taimetoit on valguvaene

Sageli alahinnatakse taimsete toiduainete valgusisaldust. Kui soovitatav valkude osakaal toiduenergiast on vähemasti 10%, siis kaunviljadel annavad valgud keskmiselt 28% toiduenergiast, köögiviljadel 27%, teraviljadel 15%, pähklitel-seemnetel 12% ning puuviljadel 6%. Mitmekülgne toidusedel sisaldab valikut kõigist taimsetest toidugruppidest ning annab ka piisavalt toiduenergiat, suure tõenäosusega piisava valkude saamise.

Valgupuudus võib tekkida juhul, kui menüü koosneb arvestatavas osas suhkru- ja õlirohketest toitudest nagu kartulikrõpsud, friikartulid, maiustused, suhkrut sisaldavad karastusjoogid jms, kuid ka siis, kui palju kaloreid saadakse alkoholist. Valku peab keha normaalseks talitamiseks igapäevaselt tarbima kuna keha seda ei säilita nii nagu rasva.

2. Taimsetes valkudes puuduvad osad asendamatud aminohapped

Valgud koosnevad üksteisega seotud aminohapete ahelatest. Põhiaminohappeid on 20 ning need jagatakse asendatavateks, mida keha suudab ise toota, ja asendamatuteks, mida tuleb tingimata toidust saada, sest keha neid ise ei sünteesi. Väga levinud on arvamus, et paljudes taimsetes toiduainetes puudub üks või mitu asendamatut aminohapet ning kui mõned taimsed erandid (nt sojatooted) välja arvata, on ainsateks täisväärtuslike valkude allikaks loomsed saadused. Tegelikkus võib aga üllatada: taimed ja mikroorganismid sünteesivad oma elutegevuse jaoks kõiki 20 põhiaminohapet, loomad aga (sh inimesed) vaid umbes pooli.

HUVITAV FAKT: Elevant on üks tugevamaid loomasid terves maailmas ning tema saab oma valgud kätte taimedest.

Osad riiklikud toidu koostise andmebaasid (nt USDA andmebaas) sisaldavad infot toiduainete aminohappelise koostise kohta. Neist nähtub, et kõik taimsed toiduained sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid.

3. Taimseid valke tuleb hoolikalt kombineerida

„Täisväärtuslikeks“ peetakse loomseid, kuid ka näiteks sojaubade valke, „väheväärtuslikeks“ aga enamikku taimseid valke. Näiteks on kaunviljade valkudes suhteliselt vähem metioniini, teraviljades aga lüsiini. Kui menüü sisaldab igapäevaselt nii kaun- kui ka teravilju, siis erinevate valkude aminohappelised koostised täiendavad üksteist, moodustades keha vajadustele hästi vastava kombinatsiooni.

4. Inimestel on vaja tarbida loomset valku

Inimestel puudub bioloogiline vajadus loomsete või taimsete valkude järele, selle asemel vajame me hoopis valkude ehitusklotse aminohappeid. Kuigi loomset päritolu valgud on üldiselt mõnevõrra suurema biosaadavusega kui taimsed, on ka ainult taimetoite tarbides võimalik üsna lihtsasti tagada kõigi vajalike aminohapete piisavus.

WHO kohaselt eksisteerib tervislikul toitumisel viis toidugruppi, mis kõik on taimset päritolu – puuviljad, köögiviljad, kaunviljad, pähklid ja täisteraviljad. Ühtlasi ka mitmetele haigustele nagu kõrgvererõhutõbi, vähk, diabeet, südame- ja veresoonkonna haigused, on positiivne mõju seda suurem, mida väiksem on loomsete saaduste tarbimine.

Seega võib järeldada, et taimetoite tarbides on võimalik üsna lihtsasti tagada kõigi vajalike aminohapete piisavus oma toidusedelis. Klaasikese smuutiga saad samuti kätte oma valguvajaduse, kombineerides oma toidukorras näiteks riisi-, herne- ja kanepiproteiinist segusid.

Toitumisnõustajate soovitus on, et igapäevane smuuti võiks sisaldada vähemalt 10g proteiini ehk 1 supilusikatäis proteiinisegu.

Trennijärgne smuuti võiks sisaldada 20g valku.

Valkudel on organismis mitmeid funktsioone:

  • vajalikud rakkude kasvuks ja ehituseks
  • peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega
  • osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi
  • osalevad paljude ühendite transpordis
  • lihaste taastamiseks kui ka tugevate luude säilitamiseks

Taimne toidusedel, mis sisaldab mitmekülgset ja tervislikku valikut teraviljatooteid, köögi- ja kaunvilju, pähkleid-seemneid ning puuvilju, tagab suure tõenäosusega piisava hulga valkude ja kõigi asendamatute aminohapete saamise. Valgud osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi.

Esimene Eestis toodetud taimne proteiinisegu smuutidele

Seega olemegi kombineerinud 1st Superfood Proteini tooted riisi-, herne- ja kanepiproteiinist, millega saab kiiresti valmistada valgurikka supertoidusmuuti. Tänu segule saate oma toidukorrast maitsva energialaengu, mis sobib hästi vahepalana, treeningueelseks ja -järgseks turgutajaks või õhtusöögijärgseks maiuspalaks.

Müüdid ja WHO info pärineb tervisliktoitumine.ee

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

[KUPONGIDE ARV PIIRATUD]
[KUPONGIDE ARV PIIRATUD]