Personaaltreener Igor Burdin: Mis juhtub kui eesmärgid on liiga suured?


Igor Burdin on personaaltreener, kes on andnud eratrenne juba 9 aastat, oskab teha baristatasemel kohvi ning aidata inimestes üles leida treenerit neis endis!

Igoril on trennipisik eluaeg veres olnud. Juba väikesest saadik on paelunud teda erinevad pallimängud ja sport.

Oma elu jooksul on ta proovinud vist pea kõike – jalgpalli, tennist, käsipalli ja isegi vasaraheidet. Peale gümnaasiumi saatis tee teda kaitseväkke ning peale seda jäi valikulauale kaks suunda: arhitektuur või kehakultuur. Viimasele põksus süda aga tunduvalt kõvemini ning aasta hiljem andis ta juba väikestele koolipoistele Tartus akrobaatikatunde. Selle kõrvalt andis Igor rühmatrenne ja vaikselt ka personaaltreeningud.

Peale magistrikraadi tegemist tundis Igor, et inimeste juhendamine ja aitamine on tema kirg ning suundus tagasi Tallinnasse.

Nüüdseks tegeleb Igor juba viiendat aastat täiskohaga personaaltreenerina. Mees teeb asja tõesti südamega.

Milliste probleemidega inimesed tavaliselt tulevad sinu juurde?

Igor on teinud statistikat: siiamaani on tulnud võrdselt, nii mehi kui naisi. Peamiselt tullakse probleemiga kaalu langetada.

“Keskmiselt on neil 5-10 kg ülekaalu, nad tahavad paremat enesetunnet ja keha toonusesse saada.”  Enamasti haldab esimene kohtumine puhtalt vestlust. Igor õpib enda kliendi elu võimalikult põhjalikult tundma ja vaatab, mis võiks inimese eesmärk üldse olla. Alles sellest lähtudes saab ta teda suunata.

“Lisaks treeneriametile pean ma olema ka psühholoog ja terapeut”

Toob naerdes välja, et ta on osaliselt ka psühholoog ja terapeut. “Aga kes on personaaltreener? Ma ei ole ainult treener, sama hästi võiks kuskilt internetiavarusest endale kava tellida. Mina otsin inimesest välja treeneri tema enda seest. Ma uurin, kust tekib üldse ülekaal ja milliste käitumismustrite ja söömisharjumuste taga see peitub. Millised on kliendi nõrkused, millest ta ise teadlik ei ole?”

Näiteks üks klient mainis, et talle maitsevad hirmsasti kohukesed. Lõpuks tuli välja, et ta sööb iga õhtu 4-5 kohukest, mis nädalalõikes on päris suur kaloraaž ja võib pikas perspektiivis mõjutada kehakaalu.

Ma muudan inimesed teadlikuks, et nad oskaksid olla iseseisvalt tervislikud, teeksid häid valikuid ja hoolitseksid enda keha eest. Selleks pean ma tekitama inimeses enda vastu usalduse, et ta üldse julgeks end avada.”

 

View this post on Instagram

 

Veebruaris tulemas midagi toredat!

A post shared by Igor Burdin 🇪🇪 (@roginidrub) on

Patupäevadesse ei suhtu hästi

“Ma ei suhtu hästi, sest vahest elataksegi siis selle patutoidu või päeva nimel. Võideldakse viiest päevast läbi, et siis lõpuks nautida seda ühte ainsat hetke. Toitumine ja treening ei tohiks olla enesepiitsutamine vaid protsess, mis on nauditav. Tervislik toit võib olla ka maitsev ning kui tekibki konkreetne isu, siis tuleks parem rahuldada see minimaalsel kujul kohe ära. Väike harv patt ei muuda mitte midagi kui ülejäänud tegevused on õiged. Seda ei tohiks kindlasti kahetseda. Mõnikord ma ise söön ka vahepalana Golden Clubis küpsist shokolaaditükkidega, mis mulle jubedalt maitseb ja ma mitte kunagi ei põe seda. Ma ei nimetakski seda “patuks”. Ma üritan vähem suhkrut süüa, aga see on vaimutoit ja täielikult ma ei väldi seda. Külmkapis on mul alati olemas jäätis ja seda söön siis kui tuleb isu. Kõike, mida teed harva, ei jäta üldiselt jälge. Ei tasu üle muretseda.”

Liiga suured eesmärgid võivad olla hoopis halvad?!

Tihti tulevad kliendid liiga suurte eesmärkidega. Näiteks ei ole inimene aastaid trennis käinud ning nüüd tahab teha 5-6 korda nädalas intensiivset trenni. Igor ütleb kohe konkreetselt ei. “Selline asi pole võimalik, sest see ei ole jätkusuutlik. Selline elumuudatus oleks liialt drastiline ja ühel hetkel inimene väsib. Uue harjumuse sisse juurutamine peaks toimuma aeglaselt ja samm-sammult. Soovitan neile alustada trennidega maksimum 3x nädalas ja ülepäeva.”

“Ei tasu jälgida ainult seda, mida süüa”

Vaadatakse Instagramis kedagi ja mõeldakse, et huvitav mida tema sööb? Ka Igorilt küsitakse alatihti, mida ta sööb. “Unustatakse ära, et seal juures peaks jälgima ka ülejäänud elustiili: kui palju liigutakse, mitu unetundi on päevas, kui palju ta vett tarbib, mida ja kui palju ta korraga sööb.”

“Oled see, mida seedid!”

Igoril on väga aktiivne päev.

“Tööl saan ma juba keskmiselt 7000 sammu kätte ning siis ma lähen teen oma trenni, mis kestab vahest 2 tundi. Ma pean piisavalt palju sööma, et saada tagasi kaloraaži ja energiat. Minu päeva keskmine kaloraaž on 3500 kcal. Ma pean sööma, et mitte alla võtta. Osa inimtüüpe on sellised, et neil on lihtsam alla võtta kui juurde ning enda sööma sundimine võib olla üllatuslikult raske.”

Igor leiab, et tänapäeval ei valitse enam ütlus, et sa oled see mida sa sööd vaid hoopis sa oled see, mida sa seedid!

“Toidutalumatused ja allergiad on muutunud igapäevaseks ja paljudel klientidel Igor soovitab teste teha või suunab nad spetsialisti poole. Ise endale talumatust mõelda ja siis toiduaineid vältida võib olla väga halb tee. Kui midagi pikka aega vältida, siis hiljem ongi raske seda seedida.

Kui loobud lihast ja siis üks hetk sööd steiki siis kehal on ikka äärmiselt raske ja see teeb lõpuks hoopiski karuteene. Niiet kõiki toidutrene ei tasu enda peal katsetada. Pidage parem nõu spetsialistiga ja siis otsustage.”

 

View this post on Instagram

 

Enjoy the weather!

A post shared by Igor Burdin 🇪🇪 (@roginidrub) on

“Tänapäeva rutiinis unustatakse, et toit on meie keha kütus”

“Väga tihti on inimestel selline rutiin kujunenud, et tööl süüakse lõunat kella 12-13 paiku ja siis mõeldakse juba, et peagi saab viie paiku koju sööma. Unustatakse ära, et tegelikult on vaja veel poodi minna, ummikus istuda, lapsele järgi minna ning muid sehkendusi teha. Reaalse õhtusöögini jõutakse alles kella 19/20 vahel. Selleks ajaks on söömisele niivõrd suur paus sisse jäänud ja süüakse ära suurem kogus toitu kui eales vaja. Keha ei kuluta aga õhtul enam nii intensiivselt kaloreid ning sealt need väikesed kõhuvoldid tulevadki.”

“Lemmikut smuutit mul veel ei ole, kuigi olen palju katsetanud”

Ka Igori menüüst ei puudu smuutid. Ta on katsetanud smuutisi erinevate komponentidega, kuid oma lemmikut retsepti ta veel leidnud ei ole. Küll aga ei puudu üldjuhul Igori smuutist banaan ja mustikad – need on tema lemmikud. Lisaks paneb Igor oma smuutidesse ka Superfood Protein ja Workout segusi, kus leidub palju taimset valku. Vadakuvalku Igori ei tarbi.

Loe siit lähemalt, miks meie ei kasuta Superfood Protein segudes vadakuvalku

Päev on nii tihe, et…

“Ma ärkan viie-kuu vahel ja söön kohe hommikusööki. Tavaliselt on esimene hommikusöök puder ning hiljem teises osas söön ma midagi rohke valgu ja rasvaga. Ma söön hommikusööki kahes osas. Kõigepealt kodus ning siis mõned tunnid hiljem tööl, kella kümne paiku.”

Kas hommikusöök on kõige tähtsam toidukord?

“Kohe kindlasti mitte, kõik toidukorrad on äärmiselt tähtsad. Sama on ka trennis, tähtis ei ole ainult trenni põhiosa: näiteks kükk suure raskusega, vaid sama olulised on ka soojendus, kardio ja lõdvestus, et ennetada ja vältida vigastusi. Nii ka söögiga, iga toidukord on tähtis, et kehal oleks energiat tegutseda ja vajalikke toitaineid kätte saada.”

“Peale trenne söön ma lõunat kahe/kolme paiku ning siis söön kaks praadi või praad+supp. Seda teen ma tavaliselt kuskil mõnusas kohvikus või paar korda nädalas teen toidu ka kaasa. Aastate jooksul olen töötanud endale süsteemi välja ja peale kella nelja ma enam väga trenne ei anna. Sellega ma ennetan läbipõlemist ja ületöötamist. Siis on aeg iseendale ja teen enda trenni, mis kestab keskmiselt paar tundi. Peale trenni tahan ma kohe süüa, sest siis ma taastun paremini.

Õhtul veedan kodus aega, surfan internetis huvitavaid videosid vaadates või saan kellegagi kokku ja teeme midagi vahvat. Telekat ma vaatan harva.”

Millist trenni Igor ise teeb?

“Trenni teen ma tunde järgi. Mul on kondikava olemas, aga see on nii äärmusest äärmusesse. Üks põhineb mu oma keharaskusel, mida ma tahan kontrolli alla saada. Siis  ma fännan jõutrenni, et lihaseid arendada. Kolmas põhineb painduvusel ja liikuvusel. Viimane trenn, mida ma teen põhineb südametöösageduse jälgimisel, mis on tegelikult kõige alus. Niiet see teeb kokku neli erinevat suunda ja ma üritan seal keskel olla ja kõiges areneda.

Suvel mulle meeldib õues treenida. Isegi kui suve lõpuks viskab see juba vaikselt üle siis ma teen seda mõttega, et varsti tuleb sügis ja peale seda enam õues nii mõnusalt treenida ei saa. Ma võtan terve suve õuetreeningust maksimumi.”

Eneseareng on olulisel kohal

“Ma loen tavaliselt kolme raamatut korraga: üks on enesearengust, üks on erialane – näiteks anatoomiast ning viimane on ilukirjanduslik. Teinekord see, mida ma loen mõjutab mind pikalt ja mõtted liiguvad tihti raamatule. Seega ma väga valin, mida ma loen ja kui see mind esimeste minutite jooksul ei haara siis jääb asi ka pooleli.

Mulle meeldib hästi palju koolitustel käija. Eelmine aasta käisin ma kokku 12 erineval koolitusel. Mulle meeldib jälgida koolitajat, kuidas ta inimestele läheneb ning ennast kuulama paneb. See on äärmiselt põnev.

Uusi oskusi meeldib pidevalt arendada. Näiteks ma käisin eelmine aasta baristakoolitusel ja ma armastan nii väga head kohvi. Nüüd oskan seda ka ise enda jaoks hästi teha. Kodus on mul oma kohvi tegemise varustus olemas.

Kunagi kui on õige aeg, siis ma tahaksin ka ise erinevaid koolitusi läbiviia, et teisi inimesi aidata. See on aga kauges tulevikus kui ma tunnen, et olen piisavalt kogenud ja tark. Enne 35ndat eluaastat ma suuremaid koolitusi teha ei planeeri. Kui ma olen oma alal piisavalt kaua tegutsenud, siis ma tunnen alles, et mind võetakse rohkem tõsisemalt. Hilisemas eas tahaksin süveneda rohkem joogamaailma. Siis kui ma olen juba vanem ja igasugu lollusi enam ei tee.”

Suurimad eeskujud on peres, koolis ja tööl

Igor toob uhkusega enda eeskujuks isa: “Ta pole mind kunagi kuskile suunanud, vaid viskab mu hoopis tundmatusse vette ja tahab, et ma hakkama saaks. Isa on tegutseja ja ta saab alati hakkama igas olukorras. Ta on eeskujuks ka sellega, et ta on alati enda eest hoolitsenud ja korralikult trennis käinud. Ta oli esimene eeskuju tänu kellele mulle hakkas sport meeldima. Teiseks eeskujuks on minu õppejõud Taavi Truija, kes on aidanud mind eriala valikul ja kasvatanud huvi mitmekülgsete treeningute vastu. Kindlasti tooksin välja ka Monica Lauri, minu armsa koostööpartner. Tema on suunanud ja olulisi nõuandeid andnud minu treenerikarjääril.”

Millised harjumused viivad kõige enam edasi?

Igor toob välja, et tema kõige edasiviivam harjumus on planeerida oma päeva ette ja jälgida seda, et toidukorrad oleksid alati olemas – toit on keha kütus. Lisaks on ta võtnud endale harjumuseks hüpata kohe voodist üles kui äratuskell heliseb, mitte ei lükka seda edasi. Naerab, et edasi magamine oleks lihtsalt ohtlik. Iga hommik äratab ta enda keha ülesse kerge 10 minutilise võimlemisega. Lisaks ei puudu tema hommikust kunagi kohv. Seda oskab ta imeliselt teha. Kord kuus käib ta ka massazis, kuid see on lihtsalt lõõgastuse eesmärgiks.

Lõpuks lood enda keha sina ise

Halbu harjumusi on tal ka ikka, näiteks istub ta mõnikord liiga kaua internetis ja vaatab tunde treening- ja muusikavideosid Youtube’st. Seal on kogunenud tal oma list inimesi, keda ta jälgib. Aga kui liiga kaua vaadata tunneb ta, et on vahtinud lihtsalt ühte ekraani ühe koha peal – nii kohe üldse ei lähe.

Alkoholi Igor suhtub pigem hästi, teinekord kui pidu on ja aeg tähistada, siis ikka võib natuke juua. Kuid üldiselt on tema ümber kogunenud inimesed, kes ei tarbi eriti alkoholi ja oskavad lõbutseda ka teisiti. Näiteks jaanuaris on Igor joonud 2 õlut ning sellest on rohkem kui küll.

Millist trenni Igor ei ole veel kunagi proovinud?

“Postitants, vot seda tahaks küll proovida! See näeb tõsiselt lahe välja kui seal veel mingeid huvitavaid elemente ka otsa teha. Ronimisseina peal ma juba midagi oskan niiet postitantsu võtan varsti kindlasti ette.”

Mida soovitada algajale trennitegijale, kust alustada?

“Kindlasti pöörduda vähemalt üks või kaks korda personaaltreeneri poole – see aitab niivõrd palju! Mõeldakse küll, et “ah mismõttega ma sinna treeneri juurde lähen paar korda ja mis siis edasi?!” Tegelikult juba korra kohtumine annab nii kõvasti uusi teadmisi, mis võivad muuta palju. Proovida tasub ka kindlasti erinevaid stiile ja mitte jääda kinni ainult ühte trenniliiki. Keha areneb kõige enam, mida rohkem teda proovile panna ja arendada erinevaid uusi liikumisi. Edasi viib ka see kui hakata ise vaikselt harima ennast toitumise ja trenni valdkonnas. Lõpuks lood enda keha sina ise!”

Lisaks trennile meeldib Igorile mängida intellektuaalseid mänge ja reisida. Reisimise kohta toob ta välja, et see toob alati teda maa peale tagasi ja paneb prioriteedid paika. Näha idariikides vaesust ja seda kuidas neil ei ole isegi võimalust sellest välja tulla paneb ikka mõtlema küll, millised võimalused meil siin Eestis elades on ja kui hea meil tegelikult on. Hinnake ja olge tänulik olla selle eest mis meil on – te ei kujuta ette ka kui õnnelikud me tegelikult oleme! 🙂

Igor kutsub teid kõiki Golden Clubi trennidesse.

Olge aktiivsed ja alati positiivsed!