Kes ei sooviks väikese vaevaga tuua oma menüüsse vajalikud vitamiinid, et hoida sellega oma tervist igapäevaselt tugevana? Kõige lihtsam, maitsvam ning odavam viis on oma menüüsse lisada just supertoidud.

Mis need on?

Kõrge toiteväärtusega toiduained, milles on rikkalikult antioksüdante ja oomega-3 rasvhappeid. Samuti sisaldavad supertoidud rohkesti vitamiine ja mineraale, tänu millele on neil hea omastatavus ja seedimisel ei jää organismi jääkaineid. Lisades mõne supertoidu oma igapäevasesse menüüsse, aitavad need tõsta üldist energiataset ja suurendavad füüsilist ning vaimset vastupidavust. Iga meie organ toimib paremini, kui see on toetatud mitmekesise toidumenüüga.

Milliseid supertoite meie kasutame?

Nisuorasepulber

Nisuoras (Triticum aestivum) on idandatud nisuseemne roheline osa, mida on nimetatud supertoiduks juba 20. sajandi algusest. Nisuorasel on märkimisväärne biokeemiline kooslus. Peale selle, et see sisaldab hulganisti klorofülli leidub selles veel valku, tsink, mangaani, vaske, seleeni, rauda, magneesiumi, kaltsiumi, A-, K-, E- vitamiine ja olulisi B-grupi vitamiine. Samuti on nisuorases peidus 18 erinevat aminohapet. Kindlasti tasub meeles pidada, et nisuorase pulber on gluteenivaba. Näiteks parandab nisuoras ka meeleolu, sisaldades K-vitamiini ja magneesiumi, mis aitavad kehal stressiga paremini toime tulla.

Odraorasepulber

Odraorase (Hordeum vulgare) noortest ja värsketest odralehtedest valmistatud pulber võib sisaldada suurtes kogustes toitaineid, mida meie keha vajab. Sarnaselt nisuorase pulbrile, sisaldab odraorase pulber rikkalikult klorofülli ja fütokemikaale, antioksüdante ja teisi mikroelemente vitamiinide ja mineraalide näol. Makrotoitainetest valku ja kiudaineid. Sisaldab 20 aminohapet, ehk kõiki 8 asendamatut aminohapet. Seega on odraorases on rohkesti foolhapet, kaaliumit, magneesiumit, vaske, fosforit, mangaani, tsinki, beetakaroteeni, K- B1-, B2-, B6- vitamiine. Selles sisalduvad klorofüll, raud ja B-vitamiinid suudavad uuendada ja taastada meie rakkude struktuuri.

Astelpaju

Astelpaju marjad on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid. Teadaolevalt on astelpaju marjades mitmetes kordades rohkem C-vitamiini kui näiteks sidrunis. Veel leidub neis organismile väärtuslikke B-grupi vitamiine, E- ja P-vitamiine, mikroelemente nagu magneesium, raud, tsink, vask, mangaan ja koobalt, flavonoide ja karotenoide, asendamatuid rasvhappeid (oomega-3 ja oomega-6), eeterlikke õlisid ja muud kasulikku. Astelpaju tugevdab immuunsüsteemi ning sobib seega suurepäraselt organismi turgutamiseks nii enne viiruste hooaja algust kui ka siis, kui haigus juba kallal.

Kanepiseemned ja kanepivalk

Cannabis sativa on kultuurtaim, mida on kasvatatud juba muistsetest aegadest. Kanepiseemned sisaldavad hulganisti väärtuslikke vitamiine nagu A,- C,- E,- vitamiinid ja samuti kasulikke B-grupi vitamiine. Kanepiseemnetel on suurepärane rasvhapete sisaldus – need sisaldavad vajalike oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid ja seda ka õiges vahekorras (3:1). Kanepiseemned on kiudainerikkad ja kõrge valgusisaldusega. Näiteks 2-3 supilusikatäit (umbes 30 grammi) sisaldab 11 grammi valku. Kanepiproteiin on lihtsasti seeditav valk, mis sobib nii sportlasele kui ka harrastajale. See on parim täisväärtuslik toit, mis toetab intensiivset treeningut ja kaitseb meid ka stressi tekitavate mõjude eest.

Kui rääkida valkudest, siis on oluline viimase aminohapete koostis. Meie organism vajab kahtekümmet aminohapet, kuid inimese organism suudab ise toota ainult kümmet aminohapet. Need aminohapped, mida meie organism ei suuda ise toota, nimetatakse asendamatuteks aminohapeteks. Need tuleb saada toidust! Kanepiseemned sisaldavad kõiki 20 aminohapet, sealhulgas ka neid aminohappeid, mis on asendamatud.

Hernevalk

Võrreldes teiste köögiviljadega, sisaldavad kaunviljad umbes kaks korda enam valku. Hernevalk sisaldab 8 asendamatut aminohapet, mida meie keha ei suuda ise toota. Herneproteiinis sisalduvad aminohapped on inim­organismile kergemini omastatavad, seega on herne proteiinipulber taimse valguallikana täisväärtuslikum. Samuti aitab herneproteiin kehal püsida terve päev lihaste kasvatamise režiimil, kahandada rasva vöö piirkonnas, hoida kõht kauem täis ja anda energiat trenni tegemiseks. Herneproteiin sisaldab väga vähe süsivesikuid, seega sobib see inimestele, kes on madala süsivesikutesisaldusega dieedil.

Pruuni riisi valk

Pruun riis on rafineerimata ning võrreldes valge riisiga kiudainerikkam ja sisaldab suuremas koguses B-grupi vitamiine. Pruuni riisi valk saadakse koorimata riisist isoleerimise teel ja on tõhusam veresuhkru ehk glükoosi reguleerimiseks. Pruuni riisi aminohapete sisaldus on võrreldav kanepi- ja hernevalguga. Kusjuures nende kolme valgu aminohapete profiilid täiendavad teineteist. Riisivalgus on rohkesti väävlisisaldusega aminohappeid metioniini ja tsüsteiini, kuid vähe lüsiini. Ideaalne valik kõigile, kes soovivad suurendada igapäevast taimse proteiini omastamist, kuid vältida piima- ja sojavalgu allikaid.

Spirulina

Spirulina pulber valmib tsüanobakterite perre kuuluvatest sini-rohevetikatest, mis kasvavad soojades mageveekogudes. Kuivatatud spirulina sisaldab valku ning kõiki asendamatuid aminohappeid. Kuid spirulinas on ka mitmeid kasulikke rasvu, ning lisaks leidub selles B-grupi vitamiine (B1, B2, B3, B6, B9), C-vitamiini.

Mineraalidest on esindatud raud, kaalium, kaltsium, vask, magneesium, mangaan, fosfor, seleen, naatrium, tsink. Muidugi sisaldab spirulina ka tervisele kasu toovaid fütokemikaale nagu näiteks beetakaroteen ja klorofüll.Oluline on teada, et spirulinas on kaltsiumit 26 korda rohkem kui piimas, mis aitab toetada luude ja hammaste tervist. Samuti on spirulinas rohkesti hea imenduvusega rauda, mis aitab ennetada aneemiat ennetada.

Klorella

Klorella on üherakuline rohevetikas rohevetiktaimede (Chlorophyta) hõimkonnast. See vetikas elutseb mageveekogudes, kus sünteesib tänu oma klorofülli varule hapnikku. Tasub teada, et klorella on harukordselt toitainerikas.

Ta sisaldab rohkesti valku, kõiki asendamatuid aminohappeid, A-, C-, E-vitamiine, tiamiini, riboflaviini, niatsiini, B6 vitamiini, folaate. Suure klorofülli sisalduse tõttu tasakaalustab klorella keha ph-taset ja aitab organismil vabaneda mürkainetest. See rohevetikas sisaldab 18 aminohapet, mille hulgas on kõik organismile vajalikud asendamatud aminohapped, mida keha ise ei tooda.

Toorkakao

Toorkakao ja tavalise kakao vahe on see, et toorkakaod ei ole tootmisprotsessi käigus kuumutatud üle 40 kraadi. Tänu sellele on säilinud selles mitmed vitamiinid ja antioksüdandid, mis on kuumale tundlikud. Toorkakao on hea mineraalide allikas, sisaldades kaaliumi, rohkelt magneesiumi, rauda ja kaltsiumi. Samuti sisaldab toorkakao seedimisele kasulikke kiudaineid, valku, asendamatuid rasvhappeid ja kofeiini.

Mineraalidest leidub toorkakaos kõige rohkem magneesiumi ja rauda, väiksemates kogustes võib leida ka kaltsiumi, tsinki, kroomi, vaske, mangaani, kaaliumi. Vitamiinidest leidub toorkakaos E- vitamiini, B-grupi vitamiine. Kuna toorkakao on toiduainetest üks kõige kõrgema magneesiumisisaldusega, siis aitab see korraldada organismis valgu omastamist, tagades sellega lihaste taastumise ning aidates väsimuse ja kurnatuse vastu.

Maca

Maca taime seemneid korjati ja külvati juba üle 10 000 aasta tagasi ja see kasvab 4000 meetri kõrgusel. Tänu sellele, et ta kasvab tingimustes, milles teised taimed ei kasva, kannab ta endas suurt jõudu ja vastupidavust. Seega on macat läbi aegade kasutatud suguvõime parandamiseks, heaks füüsiliseks toimetulekuks ja energia saamiseks.

Seda tarvitatakse peamiselt selle juurest tehtud jahu kujul, kuna kuivatatud macajuurel on väga kõrge toiteväärtus. See on oluline kaltsiumi- ja kaaliumiallikas, kuid võib sisaldada ka teisi mineraale nagu rauda, joodi, mangaani, magneesiumi, vaske ja tsinki. Macajuur pakub meie organismile veel seedimisele olulisi kiudaineid, aminohappeid ja C-, B2, B3, B6 vitamiine.

BAOBAB EHK AHVILEIVAPUU VILJADE PULBER

Ahvileivapuu (Adansonia) kasvab Aafrikas, Austraalias, Araabias ja Madagaskaril. Puuviljad kuivatatakse looduslikult, seejärel eemaldatakse seemned ja jahvatatakse pulbriks, mida kasutatakse toidulisandina. Baobabi pulber on eriti rikkalik kiudainete sisalduse poolest, see toimib prebiootikumina, mis aitab hoida soolestikus tervislikku mikrofloorat.

Veel sisaldab see pulber antioksüdante, valku, C-, A-, ja B6- vitamiine. Mineraalidest on kõige rohkem kaaliumi ja vähem võib leida magneesiumi, mangaani ja kaltsiumi. Kuid baobab tugevdab immuunsüsteemi ja ühtlasi on see supertoit hea luudele ning närvisüsteemile. Lisaks aitab see süsivesikuid lihtsamalt energiaks muundada, mis sobib hästi ka treeningjärgsel perioodil taastumiseks.

Chia seemned

Chia seemneid saadakse õlisalvei (Salvia hispanica) viljadest. See taim pärineb Ladina-Ameerikast ja need on tuntud just oma hinnalisele toitainete sisaldusele poolest, kuna need sisaldavad valku, väärtuslikke antioksüdante ja nii vees lahustuvaid kui ka vees lahustumatuid kiudaineid.

Mineraalidest leidub chia seemnetes mangaani, fosforit, kaltsiumi, kaaliumi, rauda, magneesiumi, vaske, tsinki ja samuti B1-vitamiini. Chia seemned aitavad kiirendada soolestiku tööd ja kaasa normaalsele energiavahetusele. Need populaarsed seemned sisaldavad nii kaheksat asendamatut kui ka asendatavaid aminohappeid.

Linaseemned

Räägitakse, et linataime (Linum usitatissimum) seemneid on kasutatud toiduks juba vähemalt 5000 aastat. Linaseemned on olnud menukad ka eestlaste toidulaual. Linaseemned sisaldavad kasulikke vees lahustuvaid kiudaineid ja valku. Samuti leidub linaseemnetes heas koguses oomega-3-rasvhappeid ja väga heas koguses magneesiumi, kaaliumi ja mangaani, väiksemates kogustes võib leida ka fosforit, rauda ja vaske.

Linaseemnete koostisained on paremini omastatavad jahvatatud kujul, kuid kuna sel moel need ka rääsuvad kõige kiiremini, siis on kõige parem jahvatada neid kodus kohviveski või blenderiga vahetult enne kasutamist. Teadlased on tõestanud, et linaseemned sisaldavad hulganisti kiudaineid, mis pärsivad lipiidide tõusu veres pärast söömist. Tulemusena langeb söögiisu, väheneb rasv kõhupiirkonnas ja langeb üldine kehakaal.

Must sõstar

Must sõstar on enim levinumaid aiapõõsaid Eestis, mille marjad sisaldavad ohtrasti C-vitamiini ja antioksüdante, mis aitab kaasa immuunsüsteemi tugevdamisele ja parandab organismi vastupanuvõimet haigustele. On leitud, et 80 grammis mustades sõstardes on päevane soovituslik C-vitamiini tarbimiskogus (100 milligrammi). Must sõstra marjad sisaldavad veel teisi vitamiine, nagu näiteks A-, E-, B6- vitamiine.

Peale valgu ja kiudainete leidub neis marjades veel ka mineraalaineid nagu kaltsium, raud, magneesium, fosfor, kaalium, naatrium, tsink, vask ja mangaan. Mustal sõstral on organismile ohtralt positiivseid mõjusid, ühtlasi aeglustab see mari vananemist ja soodustab ka keskendumisvõimet.

Jõhvikas ehk kuremari

Jõhvika marjades leidub erinevaid mineraalaineid, vitamiine, orgaanilisi happeid, flavonoide, fütontsiide ja värv- ja pektiiniaineid. Kuremarjad on hapud, sest sisaldavad mitmesuguseid happeid – oblikhape, benosehape, sidrunhape. Jõhvikad sisaldavad C-, E-, B6 – vitamiine, mineraalidest aga vaske, mangaani, kaaliumi ja rauda. Kuna taimedes leiduv raud imendub paremini koos C-vitamiiniga, on jõhvikamari ideaalses sünergias, sellepärast on jõhvikad eriti soovitatud inimestele, kellel on rauapuudus. Kuremarjad on veel tõhusad seedimise korrastajad, sest neis sisalduvad lahustuvad ja lahustumatud kiudained, mis hoiavad meie seedimise tasakaalus. Need toidavad soolestikus elavaid häid baktereid ja tasakaalustavad süsivesikute ning rasvade imendumist peensooles.

Must Aroonia

Aroonias leidub suurel hulgal C-vitamiini, mis on oluline immuunsüsteemi tugevdaja. Samuti reguleerib aroonia veresuhkru taset, hoides insuliini- ja glükoosi tasemeid tasakaalus, ennetab aroonia veresuhkru järske tõuse ning langusi. Marjad sisaldavad kuni 10% suhkruid, eriti glükoosi ja fruktoosi. Viljades leidub ka sorbiiti, mistõttu sobivad arooniamarjad ka suhkruhaigetele.

Arooniad sisaldavad rohkesti kaltsiumi ja teisi mineraalaineid nagu mangaani, boori ja vaske. Eriti oluline on aroonia joodi allikana, sest tänapäeval on joodipuudus väga laialt levinud probleem, mis mõjutab kilpnäärme tegevust. Ka rauasisalduse poolest on arooniad märkimisväärsed – 100 grammis marjades on 4-7mg, kusjuures organismi päevane rauavajadus on keskmiselt 15mg.

Mustikas

Mustikamarjad on rikkad oma antioksüdantide poolest. 100 grammist metsmustikatest saame keskmiselt 40 mg C-vitamiini, lisaks B-grupi vitamiine ja muid kasulikke aineid. Nimelt aitavad mustikate antioksüdantsusele kaasa ka neis marjades leiduvad vitamiinid B-, C-, PP ja karotenoidid.  Mineraalainetest on ülekaalus eriti südametegevuseks vajalik kaalium, marjadest saame ka rauda, kaltsiumi, magneesiumi ja fosforit.

Lisaks leidub mustikates kiudaineid, eeterlikku õli ja orgaanilisi happeid. Mustikad on väga kasulikud ka meie silmadele, just tänu neis sisalduvatele antioksüdantidele. Samuti parandavad mustikad seedimist ning neid soovitatakse tarbida kõhuprobleemide korral.

ÕIETOLM (materjal võetud raamatust –  Evald Übi raamat “Meeapteek”)

Lihtsalt selgitades on õietolm õie keskel asuvatelt tolmukatelt pärinev väga peen pulber. Õietolmu saab mesinik kätte taru lennuavale seatud spetsiaalse püüdja abil. Värskelt kogutud õietolm sisaldab 20–35% vett, 7–36% valke, 20–39% suhkruid (fruktoosi rohkem kui glükoosi), 1–20% rasvaineid ja 1–5% tuhka. Üldse on õietolmus leitud 28 keemilist elementi, sealhulgas magneesiu­mi, naatriumi, niklit, titaani, kroomi, rauda, joodi jne.

C-vitamiini leidub kõikide taimede õietolmus. Kuna aga kogutud õietolm koosneb paljude taimede tolmudest, siis on selles ka kõikide gruppide vitamiine, sealhulgas niisuguseid, mida muus toidus ei ole. Kõige väärtuslikum on õietolm valkude poolest. Need sisaldavad kõiki aminohappeid, sealhulgas asendamatuid, mida on vaja rakkude uuendamiseks ja ülesehituseks.

GOJI MARI EHK HUNDIMARI

Goji põõsad, mis annavad väärtuslikke goji marju (Lycium barbarum) pärinevad Hiina, Mongoolia ja Tiibeti Himaalaja piirkonnast. Traditsioonilises Hiina meditsiinis on goji marjad tuntud just pikaealisuse marja nime all. Goji marjad sisaldavad 8 aminohapet, sealhulgas kõiki kaheksat asendamatut aminohapet, mis muudavad selle täielikuks valguallikaks.

Goji marjad on ühed parimatest looduslikest beeta-karotiini allikatest, mis tõstavad näiteks ka A-vitamiini aktiivsust ning A-vitamiin on vajalik silma võrkkestale. Goji marjade tähelepanuväärseim omadus on kindlasti tema antioksüdantide sisaldus – sisaldades karotenoide nagu beeta-karotiin ja zeaksantiin. Goji marjades võime leida veel kaltsiumi, rauda, kaaliumi, tsinki, C-vitamiini, B3 vitamiini ja seleeni.

Kibuvits

Tegu on marjaga, millel on üks kõrgemaid ORAC väärtuseid maapeal. Võrreldes teiste populaarsete Eestimaal kasvavate marjadega teeb kibuvits silmad ette nii astelpajumarjadele, murakatele, jõhvikatele, pohladele, mustikatele, karusmarjadele, punasele sõstrale, mustale sõstrale, vaarikatele ja maasikatele. Kibuvitsamarjad sisaldavad võrreldes teiste marjadega ka enim karotenoide, E-vitamiini, kaaliumi, kaltsiumi ja tsinki.

Teistest mineraalainetest leidub kibuvitsas veel ka rauda, mangaani ja fosforiühendeid, aga ka teisi kasulikke ühendeid nagu näiteks flavonoide, eeterlikke õlisid, fütontsiide, parkaineid ja pektiini. See mari suudab parandada ainevahetushäireid ja südame- ja veresoonkonna haigusi.

POHL EHK KURADIMARI

Tänu pohla raviomadustele on seda marja kasutatud juba ammustest aegadest nii meie kodumaal, Põhjamaades kui ka Põhja-Ameerikas. Kuradimari sisaldab rikkalikult antioksüdante, mitmeid B-grupi vitamiine, C-, A-, E- vitamiine ning erinevaid suhkruid, happeid ning kiudaineid. Mineraalidest leidub pohlamarjades magneesiumi, kaaliumi, rauda, naatriumi, kaltsiumi, tsinki. Pohl on antiseptilise toimega, kaitstes organismi põletikupõhjustajate vastu. Pohli süüakse immuunsüsteemi tugevdamiseks ja toniseerimiseks.

LUUKUM VILJADE PULBER

Luukum-marmelaadipuud (Pouteria lucuma) on nimetatud inkade pühaks puuks ja kasvab Lõuna-Ameerika kõrgmäestikes. Selle puu viljad on haruldaselt kõrge ja mitmekesise toitaineteväärtusega. Vilju süüakse värskelt, kuid meile jõuavad need enamasti kuivatatult ja pulbriks jahvatatult. Luukumi vilja pulber sisaldab hulgaliselt niatsiini (vitamiin B-3), vitamiine B1, B2 ja B5, beetakaroteeni, rauda, kaltsiumit, fosforit, kaaliumit. Samuti on selles palju süsivesikuid, seda suhkrute näol, viimane annab ka luukumipulbrile looduslikult magusa maitse.

Camu camu mari

Camu jahu valmistatakse Amazonase vihmametsades kasvava kamu-jabotipuu (Myrciaria dubia) viljadest. Kamu viljade C-vitamiini sisaldus on äärmiselt kõrge, võrreldes apelsini või sidruniga on see 30-40x rohkem (keskmiselt 2800 mg 100 g viljaliha kohta). Väidetavalt ongi kamu viljad kõrgeima C- vitamiini sisaldusega taimne saadus meie planeedil. Veel leidub kamu jahus mitmeid asendamatuid aminohappeid ja antioksüdante.

C-vitamiin soodustab kõikide kudede kasvamist ja taastumist ning aitab tugevdada immuunsüsteemi. See vitamiin aitab veel toota kollageeni, mis on naha, veresoonte, kõõluste, liigeste ja luude põhiaine. Samuti on see mari võimas immuunsüsteemi tugevdaja ja vitamiiniallikas, kaitstes silmade tervist, toetades närvisüsteemi ja andes energiat.

Guaraana pulber

Guaraana-pauliinia (Paullinia cupana) on Lõuna-Ameerika vihmametsades kasvav puu. Guaraana on eriline oma ergutava toime pärast. Nimelt sisaldab see erisuguseid alkaloide, kõige rohkem just guaraniini. Guaraana on peamiselt tuntud oma kõrge kofeiinisisalduse poolest (guaraana seemnetes on ligikaudu 2 korda rohkem kofeiini kui kohviubades). See supertoit laeb sind loodusliku energiaga – erinevalt kohvist ei ärrita see mao limaskesta ja mõjub organismile pehmemalt. Ergutab ja tõstab energiataset, samuti aitab võidelda kroonilise väsimusega.